Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse põhikiri

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus (edaspidi "Sihtasutus") juhindub oma tegevuses Eesti
Vabariigis kehtivatest seadustest, sihtasutuste seadusest, teistest kehtivatest
õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

1 Sihtasutuse nimi ja asukoht

 1.1 Sihtasutuse nimi on Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, edaspidi "Sihtasutus".
 1.2 Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

2 Sihtasutuse eesmärgid

 2.1 Humanitaar- ja tehnilise hariduse toetamine, majandusliku- ja sotsiaalse arengu
edendamine Eesti Vabariigis seadustega ettenähtud korras;
 2.2 Õppevahetusprogrammide läbi viimine Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel,
eelkõige majanduse ja rahvusvahelise kaubanduse vallas ning noorte väljaõppe ja
uurimustööde subsideerimine;
 2.3 Kirjanduse, kunsti, konverentside, seminaride, teaduslike uuringute ja näituste
korraldamine ja toetamine;
 2.4 Eestimaa ja eesti rahva ajalooga seotud avalike muuseumide asutamine ja
toetamine;
 2.5 Annetused ja toetused oma netosissetulekutest, varadest või mõlemaist eesti
kultuuri ja rahva toetamiseks.

3 Sihtasutuse tähtaeg

 3.1 Sihtasutus asutatakse määramata ajaks.

4 Sihtasutusele vara üleandmise kord

 4.1 Sissemakse võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline.
 4.2 Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja
Sihtasutusele üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet
pöörata.
 4.3 Sissemaksja peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele
sissemaksele.
 4.4 Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse
harilik väärtus.
 4.5 Vara üleandmist Sihtasutusele tõendavad Juhatuse liikmed oma allkirjaga.

5 Sihtasutuse vara tekkimise, kasutamise ja valitsemise kord

 5.1 Sihtasutus valdab, kasutab ja käsutab vara oma tegevuse tagamiseks ja
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
 5.2 Sihtasutuse omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste
eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine ei ole seadusega keelatud, sh.
hooned, väärtpaberid jms.
 5.3 Sihtasutus võib asutada aktsiaseltse ja osaühinguid, olla aktsiaseltsi aktsionär või
osaühingu osanik, juhtida aktsiaseltsi või osaühingut.
 5.4 Sihtasutus võib vara omandada tehingutega.
 5.5 Sihtasutuse vara tekkimise teised alused:
  5.5.1 Tuludest, mida võidakse saada Sihtasutuse väljaannete kirjastamisest ja
levitamisest või põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
  5.5.2 Varalistest annetustest ja kingitustest;
  5.5.3 Tuludest, mis saadakse sissepääsu piletite müümisest muuseumi
külastajatele;
  5.5.4 Sihtasutuse hoonete teatud osa rentimine kolmandatele osapooltele.

6 Soodustatud isikute ring

 6.1 Soodustatud isikuteks loetakse kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid
lähtudes Sihtasutuse eesmärgist.

7 Juhatus

 7.1 Sihtasutusel on Juhatus, mis juhib ja esindab Sihtasutust.
 7.2 Juhatusel võib olla üks kuni seitse liige(t).
 7.3 Kui Juhatusel on üle kahe liikme, valivad Juhatuse liikmed endi hulgast Juhatuse
Esimehe, kes korraldab Juhatuse tegevust.
 7.4 Juhatuse liikmeks ei tohi olla Nõukogu liige, pankrotivõlgnik, soodustatud isik ega
samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik.
 7.5 Vähemalt poolte Juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
 7.6 Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel järgima Nõukogu seaduslikke korraldusi.
Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib Juhatus teha
ainult Nõukogu nõusolekul. Juhatus peab tehingute tegemisel tegutsema
majanduslikult kõige mõistlikumal viisil.
 7.7 Juhatus peab esitama Nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate
Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama
kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest
Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
 7.8 Nõukogu koosseisu muutumisel esitab Juhatus Mittetulundusühingute ja
Sihtasutuste Registrile (edaspidi "Register") viie päeva jooksul teate Nõukogu
koosseisu muutumise aja ja põhikirjalise aluse kohta, lisades teatele Nõukogu
liikmete täieliku nimekirja, samuti uue nõukogu liikme nõusoleku liikmeksoleku
kohta.
 7.9 Juhatus esitab Registrile audiitorite nimekirja. Audiitorite vahetumisel esitab
Juhatus Registrile audiitorite uue nimekirja viie päeva jooksul.
 7.10 Kui Sihtasutus on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine, peab Juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva
möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule Sihtasutuse pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või Juhatuse liikmed teha
Sihtasutuse eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse
olukorras on kooskõlas Juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse
liikmed on solidaarselt kohustatud Sihtasutusele hüvitama pärast maksejõuetuse
ilmnemist Sihtasutuse poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras
ei olnud kooskõlas Juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

8 Juhatuse esindusõigus

 8.1 Juhatuse õigust esindada Sihtasutust võib piirata Nõukogu otsusega.
 8.2 Sihtasutust võib suhetes kolmandate isikutega, välja arvatud pisitehingud, mille
mõiste sätestatakse Nõukogu otsusega, esindada ainult Juhatuse esimees koos
ühe Juhatuse liikmega. Pisitehingutes võib Juhatuse esimees Sihtasutust üksi
esindada.

9 Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine

 9.1 Juhatuse liikmed määratakse ametisse üheks kuni kolmeks aastaks.
 9.2 Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja Juhatuse liikmete tagasi
kutsumise otsustab Nõukogu.
 9.3 Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda igal ajal, sõltumata põhjusest. Juhatuse
liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt
lepingule.
 9.4 Nõukogu nõudmisel on Juhatus kohustatud andma Nõukogule teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning esitama tegevusaruande ja koostama bilansi. Aruannete ja teabe esitamist Nõukogule võib nõuda iga Nõukogu liige.
 9.5 Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige Juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus väljalangenud Juhatuse liikme asemel Nõukogu või huvitatud isiku nõudel määrata uue liikme. Kohtu poolt määratud Juhatuse liikme volitused kestavad uue Juhatuse liikme määramiseni Nõukogu poolt.

10 Juhatuse liikme vastutus

 10.1 Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava
hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju
Sihtasutusele, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse
liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse
liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

11 Juhatuse liikmete tasustamine

 11.1 Juhatuse liikmetele võib maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab Nõukogu.
 11.2 Juhatuse liikmetel on õigus nõuda Sihtasutuste huvides teostatud ülesannete
täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

12 Nõukogu

 12.1 Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja
teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
 12.2 Nõukogu nõusolek on Juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad
igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega
kaasneb:
  a) Aktsiate või teiste väärtpaberite ostmine ja müümine või olulise osa
omandamine teise juriidilise või füüsilise isiku varadest;
  b) Muutus Sihtasutuse töö ja tegevuse korraldamises, osakondade, filiaalide
loomine või lõpetamine, ettevõtte ostmine, müümine või lõpetamine.
Sihtasutuse varadest olulise osa müümine, pantimine või hüpoteegiga
koormamine, varaliste õiguste loovutamine;
  c) Investeerimiseelarve või kapitalimahutuse kinnitamine, mille maht ületab
eelnevalt Nõukogu poolt kinnitatud mahu;
  d) Lepingulistesse suhetesse astumine, millest tulenevad kohustused seovad
Sihtasutust pikemaks perioodiks kui kaks aastat;
  e) Sihtasutusele võlakohustuste võtmine;
  f) Kinnisvara ostmine, müük, liisimine, pantimine, hüpoteegiga koormamine.
Samuti ehitiste ehitamine ja lammutamine;
  g) Kohtuasjade algatamine ja lõpetamine;
  h) Patentide, autoriõiguste, kirjastamisõiguste ja teiste sarnaste õiguste
ostmine, liisimine, loovutamine;
  i) Nõukogul on õigus kehtestada lisaks eelpool toodud äritehingute loetelule
tehingute liike, milliste tegemiseks on nõutav Nõukogu nõusolek, ja anda
luba teatud liiki tehingute tegemiseks ilma Nõukogu nõusolekuta.
 12.3 Nõukogul on õigus oma ülesannete täitmiseks tutvuda kõigi Sihtasutuse
dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti
Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
 12.4 Nõukogul on õigus saada Juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning
nõuda Juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist.
 12.5 Nõukogu otsustab Juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise ja määrab selles
vaidluses Sihtasutuse esindaja.
 12.6 Nõukogu otsustab Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja Juhatuse liikmete tagasikutsumise.
 12.7 Nõukogu nimetab audiitori(d), määrab audiitori(te) tasustamise korra.

13 Nõukogu liikmed, nende määramine ja tagasikutsumine

 13.1 Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi oma otsusega Sylvia Astrid Kistler
Thompson (sünniaeg 04.01.1962) (edaspidi „Annetaja Esindaja“). Eesti Vabariigil
on kultuuriministeeriumi kaudu õigus nimetada Nõukogusse üks liige, esitades
Annetaja Esindajale vastavasisulise ettepaneku ja Nõukogu liikme kandidaadi
kirjaliku nõusoleku Nõukogusse määramiseks. Annetaja Esindaja määrab oma
otsusega Eesti Vabariigi poolt nimetatud kandidaadi Nõukogu liikmeks ning kutsub
ta Eesti Vabariigi taotlusel Nõukogust tagasi.
 13.2 Nõukogu liige määratakse ametisse viieks aastaks.
 13.3 Nõukogul on kolm kuni seitse liiget.
 13.4 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe (Presidendi), kes korraldab
Nõukogu tegevust.
  13.4.1 President on Nõukogu koosolekute eesistujaks. President juhib Nõukogu
tegevust. Ta korraldab ja jälgib Nõukogu otsuste elluviimist. President võib vajaduse korral panna oma kohustuste täitmise ühele või mitmele Nõukogu liikmele;
  13.4.2 Nõukogu President kontrollib Nõukogu otsuste realiseerimist või määrab
sellise ülesande täitmiseks Nõukogu hulgast Asepresidendi. Kui Sihtasutusel on mitu Asepresidenti, võib Nõukogu piiritleda nende tööülesandeid ja võimupiire ning lisada Asepresidendi ametinimetusele ametipositsiooni täpsustava tiitli Presidendi puudumise, võimetuse või keeldumise korral täita oma ametikohustusi, täidab Presidendi kohustusi Nõukogu poolt määratud korras Asepresident või Asepresidendid;
  13.4.3 Sekretär viib läbi ja protokollib Nõukogu koosolekuid. Sekretär on
kohustatud säilitama kõiki Sihtasutuse tegevust puudutavaid Nõukogu poolt allkirjastatud dokumente vastavas toimikus. Sekretär peab teatama Nõukogu liikmetele Nõukogu koosolekute toimumisest Nõukogu poolt ettenähtud viisil ning täitma teisi Nõukogu või Presidendi korraldusi.
 13.5 Nõukogu liikmeks ei või olla Juhatuse liige, audiitor ega nendega võrdset
majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik.
 13.6 Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja Nõukogu liikmete
määramise ja tagasikutsumise otsustab Annetaja Esindaja.
 13.7 Nõukogu liige võidakse tagasi kutsuda igal ajal sõltumata põhjusest. Temaga
sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

14 Nõukogu liikme vastutus

 14.1 Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava
hoolsusega. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud
kahju Sihtasutusele, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud
nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
 14.2 Nõukogu liige vabaneb vastutusest Sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku
tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning
eriarvamus on kantud protokolli.

15 Nõukogu koosolek

 15.1 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord aastas. Koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees või Asepresident.
 15.2 Nõukogu koosolek protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul
osalenud Nõukogu liikmed ja koosoleku Sekretär. Protokolli kantakse Nõukogu
liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
 15.3 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest.
 15.4 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab Nõukogu liige, Juhatus või audiitor.

16 Nõukogu otsus

 16.1 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud Nõukogu liikmetest.
 16.2 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik Nõukogu liikmed.
 16.3 Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest
keelduda ega erapooletuks jääda.
 16.4 Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse
vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja
Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui Nõukogu liikme
sellest tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.

17 Nõukogu liikmete tasustamine

 17.1 Nõukogu liikmele võib maksta tasu mõistlikus vastavuses Nõukogu liikme
ülesannete ja Sihtasutuse majandusliku olukorraga.
 17.2 Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja Nõukogu liikmele
määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede
jätkuv võimaldamine oleks Sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib
Sihtasutus nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.

18 Raamatupidamine ja majandusaasta aruanne

 18.1 Juhatus korraldab Sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise
seadusele.
 18.2 Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus majandusaasta aruande
raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
 18.3 Enne aruande Nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab Juhatus aruande
audiitori(te)le kontrollimiseks.
 18.4 Juhatus esitab aruande kinnitamiseks Nõukogule hiljemalt nelja kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest.
 18.5 Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik Juhatuse liikmed.
 18.6 Juhatus esitab Registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega
aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt ja vandeaudiitori aruandega
kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.

19 Audiitor

 19.1 Sihtasutusel peab olema audiitor.
 19.2 Audiitor või audiitorid nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks.
 19.3 Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab Nõukogu, kes määrab ka nende
tasustamise korra.
 19.4 Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud.
 19.5 Audiitoriks ei või olla Juhatuse ega Nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Kui põhikirjaga on
soodustatud isikute ring määratud, ei või audiitoriks olla ka soodustatud isik,
samuti temaga võrdset majanduslikku huvi omav isik.
 19.6 Juhatus esitab Registrile Audiitorite nimekirja. Audiitorite vahetumisel esitab
Juhatus Registrile audiitorite uue nimekirja viie päeva jooksul.
 19.7 Mõjuval põhjusel võib väljalangenud audiitori asemele määrata Audiitori kohus
Juhatuse või huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud Audiitori volitused kestavad
kuni uue Audiitori valimiseni Nõukogu poolt.

20 Põhikirja muutmise kord

 20.1 Nõukogu võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks,
järgides Sihtasutuse eesmärki, ja tingimusel, et Annetaja Esindaja on põhikirja
muudatused kirjalikult heaks kiitnud.
 20.2 Põhikirja muutmine jõustub muudatuse Registrisse kandmisest. Põhikirja
muutmise Registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja
põhikirja uus tekst.

21 Sihtasutuse lõpetamine

 21.1 Sihtasutus lõpetatakse:
   a) Nõukogu otsusega. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik Nõukogu liikmed;
   b) muul seadusega ettenähtud alusel.

22 Lõpetamise avaldus

 22.1 Sihtasutuse lõpetamisel peab Juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks Registrisse.
 22.2 Kui lõpetamise aluseks on Nõukogu otsus, tuleb see avaldusele lisada.

23 Likvideerimine

 23.1 Sihtasutuse likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui Nõukogu ei otsusta teisiti.
 23.2 Vähemalt poolte likvideerijate elukoht peab olema Eestis.
 23.3 Teise likvideerija või muu huvitatud isiku nõudel või kohtu enda algatusel võib
kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul nimetab kohus uue
likvideerija.
 23.4 Likvideerijatel on Juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus
likvideerimise eesmärgiga.
 23.5 Likvideerijad lõpetavad Sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete
rahuldamist allesjäänud vara põhikirja punktis 24.1 kirjeldatud isikutele.
 23.6 Likvideerijad võivad teha ainult Sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.
 23.7 Kui Sihtasutusel on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada Sihtasutust ainult
ühiselt. Likvideerijad võivad volitada enda hulgast ühte või mitut inimest teatud
tehingute tegemiseks või tegevuseks.

24 Sihtasutuse vara jaotus Sihtasutuse lõpetamise korral

 24.1 Kui seadusest ei tulene teisiti, siis pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse põhikirja järgi nende muuseumide ja mäluasutuste vahel, mille tegevus vastab Sihtasutuse
eesmärkidele. Viidatud muuseumide ja asutuste loetelu, kellele allesjäänud vara
pakutakse, koostab ja vara jaotuse nende vahel otsustab Nõukogu tingimusel, et
Annetaja Esindaja on sellise otsuse eelnevalt kirjalikult heaks kiitnud.
 24.2 Vara ei või õigustatud isikutele välja jagada enne viie kuu möödumist Sihtasutuse lõpetamise Registrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest.

25 Jagunemine ja ühinemine

 25.1 Sihtasutuse jagunemine ja ühinemine toimub vastavalt sihtasutuste seadusele
tingimusel, et Annetaja Esindaja on Sihtasutuse jagunemise või ühinemise
eelnevalt kirjalikult heaks kiitnud.

Käesolev põhikirja redaktsioon on kinnitatud Nõukogu otsusega 21.11.2014. a.
 Aadressi sisestamisel annad nõusoleku Vabamule uudiskirjade saatmiseks. Oma nõusoleku võid sa soovi korral tagasi võtta.