Gulagi vangilaagrist pääsenud  Jevfrosinja Kersnovskaja mälestustel ja piltidel põhinev näitus toob külastaja ette 17 unikaalset reproduktsiooni tema joonistustevihkutest.

Jevfrosinja Antonovna Kersnovskaja (1907–1994) sündis Odessas aadliperekonnas. 1919. aastal põgenes perekond enamlaste tagakiusamise eest ning asus elama Bessaraabiasse Kersnovski peremõisasse. 1940. aastal sisenesid Bessaraabiasse Nõukogude väed ning konfiskeerisid Kersnovskite vara. 1941. aastal pagendati Jevfrosinja Siberisse, Narõmi territooriumile Tomski oblastisse. Seal ähvardas teda näljasurm, nii et Jevfrosinja asus jalgsi 1500 km pikkusele põgenemisteele üle külmunud taiga, enne kui ta tabati. Jätkus kümneaastane karistusekandmine vangilaagrites.

Näitusele väljapandud joonistustel näeb Jevfrosinja küüditamisteekonda, tema surma trotsivat põgenemist ning elu Norilski laagris, kus ta kohtus Tallinnast pärit arsti Dr. Leonhard Mardnaga. Pärast tervenemist töötas Jevfrosinja haiglas medõena ning aitas Dr. Mardnat tema uurimistöös.  Alates 1960. aastast elas Jevfrosinja Kersnovskaja koos emaga Essentukis. Pärast ema surma 1964. aastal kirjutas ta oma katsumustest Gulagis, käsikiri koosneb 12 vihikust ja 703 detailsest joonistusest. Tema joonistustevihikud on tõlgitud kuude keelde, Eestis ilmus osa neist esmakordselt 1990. aastal Memento Teatajas.

KGB vangikongides on näitus üleval Jevfrosinja Kersnovskaja pärandi hoidja, perekonna Tšaipkovski loal. Uuri projekti kohta lisa: https://www.gulag.su/project/ 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.