Kerstini lugu:
Sellel fotol on pilt minu vanaisa Eduard Voldemarist, tema joonistatud pühendus minu salmikusse ning vanaisa lapsepõlve perekonnafoto koos isa Villemi, ema Katta Maria, vend Herbert Friedrichi ja õe Hilda Rosaliega. Perekond oli heal järjel ja lapsed kõrgelt haritud.
Vanaisa pidi saadetama kogu perega Siberisse. Vend Herbertil õnnestus põgeneda Puise rannast Rootsi, kooliõpetajast õde Hilda kuulutati kulakuks ja saadeti ühiskondlikule tööle. Vanaisale aga pakuti kokkulepet - kuna külas nappis haritud mehi, pidi vanaisa aitama kolhoosi rajada. Vastutasuks võis vanaisa perekond - tema kõrges eas ema ja isa, naine ja väikesed lapsed kodumaale jääda.
Vanaisa ise pidi aga peale kolhoosi rajamist Vorkuta vangilaagrisse sunnitööle asuma. Vanaisa oli uurinud, et väga rasketes oludes hukkusid need, kes olid vähese füüsilise ettevalmistusega ning harjunud sööma rammusat toitu. Seetõttu hakkas ta juba enne väljasaatmist regulaarselt treenima ning loobus rasvasest toidust.
Vanaisal õnnestuski imekombel Siberist eluga tagasi jõuda, kuid perekonna tagakiusamine jätkus veel pikka aega. Vanaisa oli sirge seljaga mees, ta ei astunud kunagi kolhoosi, töötas teetöölisena, kasvatas teepervedel kartulit, kirjutas sahtlisse liigutavaid luuletusi ning rajas maailma kauneima õunapuuaia!
Vanaisa ütles alati, et laste töö on õppimine ja koolivaheaeg olgu puhkamiseks, nii veetsime igal suvel kolm kuud vanaisa paradiisiaias muretult mängides ja unistades!
Sellel fotol on pilt minu vanaisa Eduard Voldemarist, tema joonistatud pühendus minu salmikusse ning vanaisa lapsepõlve perekonnafoto koos isa Villemi, ema Katta Maria, vend Herbert Friedrichi ja õe Hilda Rosaliega. Perekond oli heal järjel ja lapsed kõrgelt haritud.
Vanaisa pidi saadetama kogu perega Siberisse. Vend Herbertil õnnestus põgeneda Puise rannast Rootsi, kooliõpetajast õde Hilda kuulutati kulakuks ja saadeti ühiskondlikule tööle. Vanaisale aga pakuti kokkulepet - kuna külas nappis haritud mehi, pidi vanaisa aitama kolhoosi rajada. Vastutasuks võis vanaisa perekond - tema kõrges eas ema ja isa, naine ja väikesed lapsed kodumaale jääda.
Vanaisa ise pidi aga peale kolhoosi rajamist Vorkuta vangilaagrisse sunnitööle asuma. Vanaisa oli uurinud, et väga rasketes oludes hukkusid need, kes olid vähese füüsilise ettevalmistusega ning harjunud sööma rammusat toitu. Seetõttu hakkas ta juba enne väljasaatmist regulaarselt treenima ning loobus rasvasest toidust.
Vanaisal õnnestuski imekombel Siberist eluga tagasi jõuda, kuid perekonna tagakiusamine jätkus veel pikka aega. Vanaisa oli sirge seljaga mees, ta ei astunud kunagi kolhoosi, töötas teetöölisena, kasvatas teepervedel kartulit, kirjutas sahtlisse liigutavaid luuletusi ning rajas maailma kauneima õunapuuaia!
Vanaisa ütles alati, et laste töö on õppimine ja koolivaheaeg olgu puhkamiseks, nii veetsime igal suvel kolm kuud vanaisa paradiisiaias muretult mängides ja unistades!
Klikka fotol ja uuri seda lähemalt.
