
Sandra lugu:
Minu ema vana-vanaisa, Hans Kotkas, elas Tallinnas ja oli Pelgulinnas tuntud meesterätsep. Ta õmbles oma Singeri õmblusmasinal ülikondi, sineleid ja nahast tooteid. Perel läks majanduslikult hästi ja nad olid just ehitanud valmis oma maja.
Ühel saatuslikul päeval, 1943. aastal võeti ta kinni ja viidi Patarei vanglasse ning sealt edasi küüditati ta Siberisse vangilaagrisse. Kahjuks sealt ta enam tagasi ei tulnud. Hiljem kuulsid pereliikmed, et ta oli surnud kopsupuudulikkuse tõttu.
2018 aasta 23. augustil avati Kommunismiohvrite memoriaal Tallinnas, kus on rohkem kui 22 000 nime, ka minu vaarisa nimi ning sünni- ja surma daatumid on seal kirjas. Lisaks sellele on tema õmblusmasin meie maakodus, mida pärandame edasi põlvest põlve.
Minu ema vana-vanaisa, Hans Kotkas, elas Tallinnas ja oli Pelgulinnas tuntud meesterätsep. Ta õmbles oma Singeri õmblusmasinal ülikondi, sineleid ja nahast tooteid. Perel läks majanduslikult hästi ja nad olid just ehitanud valmis oma maja.
Ühel saatuslikul päeval, 1943. aastal võeti ta kinni ja viidi Patarei vanglasse ning sealt edasi küüditati ta Siberisse vangilaagrisse. Kahjuks sealt ta enam tagasi ei tulnud. Hiljem kuulsid pereliikmed, et ta oli surnud kopsupuudulikkuse tõttu.
2018 aasta 23. augustil avati Kommunismiohvrite memoriaal Tallinnas, kus on rohkem kui 22 000 nime, ka minu vaarisa nimi ning sünni- ja surma daatumid on seal kirjas. Lisaks sellele on tema õmblusmasin meie maakodus, mida pärandame edasi põlvest põlve.