Ulla lugu:
See Ungarist toodud sõrmus kuulus mu vanaemale. Ta oli selle saanud kingituseks oma isalt, kes 1941. aastal küüditati. Paljud mu vanaema sugulastest põgenesid läände, kuid vanaema ja ta ema seda ei teinud. Nimelt lootsid, et isa tuleb Siberist tagasi. Vanaema on rääkinud, kuidas nad ükskord isegi emaga kohvritega sadamasse läksid, kuid mõtlesid viimasel hetkel ikkagi ümber. 18 aastat hiljem said nad teada, et isa oli juba 1941. aastal hukkunud. Vanaema kandis sõrmust kogu elu, kuna see meenutas talle isa. Nüüd kannan seda mina, kuna see meenutab mulle mu vanaema.
See Ungarist toodud sõrmus kuulus mu vanaemale. Ta oli selle saanud kingituseks oma isalt, kes 1941. aastal küüditati. Paljud mu vanaema sugulastest põgenesid läände, kuid vanaema ja ta ema seda ei teinud. Nimelt lootsid, et isa tuleb Siberist tagasi. Vanaema on rääkinud, kuidas nad ükskord isegi emaga kohvritega sadamasse läksid, kuid mõtlesid viimasel hetkel ikkagi ümber. 18 aastat hiljem said nad teada, et isa oli juba 1941. aastal hukkunud. Vanaema kandis sõrmust kogu elu, kuna see meenutas talle isa. Nüüd kannan seda mina, kuna see meenutab mulle mu vanaema.
Klikka fotol ja uuri seda lähemalt.
