Pildil, mis on pärineb 1920-30. aastatest, on minu isa, Noorte Kotkaste Petseri maleva Patarei rühmkonna vanem Vallo Olvet (enne 1936. a Voldemar Adolf Jensen). (KL Petseri Maleva pealikule major Hugo Ploomipuule kingitud album).
Olin 9-aastane kui isa Vallo küüditati. Aeg oli 14. juuni 1941. aastal elasime
Tartus Lembitu tänav 24 perekond Usina majas. Mängisin majaperenaise tütre
Ehaga hoovis, oli videvik, kui maja ette sõitis imelik kinnine veoauto - kast
pealtkaetud musta vineeriga. Autost tuli välja sõjaväelase mundris mees ja
suundus maja välisukse poole. Tardusime Ehaga hetkeks seda enneolematut pilti
vaatama. Mees koputas - minu ema Mall tuli avama. Mees küsis minu isa kapten
Vallo Olvetit. Ema ütles, et teda ei ole kodus. Siis võttis see mees välja
paberi, millele pidi ema alla kirjutama. Dokumendil oli kirjas: "Vastutan
oma allkirjaga, et kapten Vallo Olvet ilmub 15. juunil 1941. aastal aadressile
Tartus Kompanii tänav 8. Kaasas kaarditasku, püstol, soe pesu, kohver, raha,
pass."
Järgmisel
hommikul suundus isa aadressile Kompanii 8. Meie ei näinud peale seda enam
kunagi oma isa. Samuti ei saanud ühtegi kirja temalt ega tema kohta. Hiljem
selgus, et Tartust oli isal olnud sõit Värska laagrisse. Saksa
okupatsiooni-aegses Petseri päevalehes, mille leidsime juhuslikult 1970-ndatel
aastatel, oli kirjas, et eesti ohvitserid Värska laagrist olid viidud 16. juunil
1941. aastal Petseri ohvitseride kasiinosse. Seal võeti nendelt dokumendid ja
pagunid ning saadeti Petseri raudteejaamast rongiga Pihkva kaudu Krasnojarskisse.
Sealt edasi läks ohvitseride tee laevadega mööda Jenissei jõge Norilskisse.
Norilskis 7. laagris toimus vangide jagamine. Zajarskisse saadeti Vallo Olvet
1943. aasta septembrikuus, kus ta ka suri.
Tükk aega ei teadnud me isa saatuset midagi. Esimene teade tuli 1959. aastal KGB-st vastuseks ema nõudmisele. Selle paberilehe peal oli kirjas, et kapten Vallo Olvet suri Zajarskis 23.09.1943. aastal.
1990. aastal oli Glehni lossis Norilkilaste ja nende sugulaste kokkutulek.
Tutvusin seal ühe mehega, kes oli minu isaga olnud koos vangina Norilski
plaatinakaevanduses. Selle mehe nimi oli Tiit Mee. Ta kirjutas mulle isast -
jäädvustasin tema kirja oma graafilisel tööl "Minu isa lugu", mis on
kolmeosaline. Tiit Mee kirja kasutasin töö kolmandas osas. Graafilise töö
"Minu isa lugu" ostis minult Tartu Linnamuuseum. See töö on olnud
kolmel näitusel: Tallinnas G-Galeriis (Vabaduse galerii), Pärnu Linnamuuseumis
ja Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus näitusel "Elu lugu".
