Elle pere lugu
Selle Kaitseliidu Saaremaa Maleva märgi leidis minu abikaasa Ahti Koigi-Väljakülas asuva Ero-Mardi talu riideaida laepalkide vahelt remondi ajal. Suure tõenäosusega on märk seal peidus olnud umbes 80 aastat. Minu vanaisa vend Kirill Kuusk oli Kaitseliidu maleva kohaliku piirkonna ülem ja viidi kogu perega 1941. aastal Harku vanglasse, kust Kirill saadeti edasi Venemaale. Maarjamäel on tema mahalaskmise kohaks Norilsk märgitud. Kirilli naine on kirjutanud südamlikud luuleread abikaasa mälestuseks. Kas see leitud märk kuulus Kirillile või tema vennale Joann Kuusele, me kahjuks ei tea, sest ka minu vanaisa Joann Kuusk oli Kaitseliidu kohaliku maleva liige. Joann pääses küüditamisest.
Laul on kirjutatud KIRILL KUUSE surma-aastapäeval tema mälestuseks abikaasa Niina Kuuse poolt 15.03.1953 viisil „Kus see kaunis lill on jäänud“.
Üksteist aastat mehe surmast
möödund teate järele.
Varsti kaksteist aastat sellest,
kui kodust ära viidi meid.
Kodust sõites auto kastis
poja sülle võttis ta.
Viimast kord ehk võtad teda,
tahtsin talle ütelda.
Hea, et ütlemata jätsin,
viimne kord ka oli see.
Mälestuse raskemaks
ma oleks teinud temale.
Sellel päeval sunni korral
ära lahutati meid.
Poeg ei näinud enam isa,
teadmata jäi minulgi.
Aasta pärast õnnetu surm
võttis poja omale.
Hiljem võttis minult ema,
sõjatuli majad ka.
Kõik lahkund minust –
isa, ema, õde, vend, mees,
ainus laps.
Ei mul kedagi siin oma,
kes mind vahel rõõmustaks.
Klikka fotol ja uuri lähemalt.
Selle Kaitseliidu Saaremaa Maleva märgi leidis minu abikaasa Ahti Koigi-Väljakülas asuva Ero-Mardi talu riideaida laepalkide vahelt remondi ajal. Suure tõenäosusega on märk seal peidus olnud umbes 80 aastat. Minu vanaisa vend Kirill Kuusk oli Kaitseliidu maleva kohaliku piirkonna ülem ja viidi kogu perega 1941. aastal Harku vanglasse, kust Kirill saadeti edasi Venemaale. Maarjamäel on tema mahalaskmise kohaks Norilsk märgitud. Kirilli naine on kirjutanud südamlikud luuleread abikaasa mälestuseks. Kas see leitud märk kuulus Kirillile või tema vennale Joann Kuusele, me kahjuks ei tea, sest ka minu vanaisa Joann Kuusk oli Kaitseliidu kohaliku maleva liige. Joann pääses küüditamisest.
Laul on kirjutatud KIRILL KUUSE surma-aastapäeval tema mälestuseks abikaasa Niina Kuuse poolt 15.03.1953 viisil „Kus see kaunis lill on jäänud“.
Üksteist aastat mehe surmast
möödund teate järele.
Varsti kaksteist aastat sellest,
kui kodust ära viidi meid.
Kodust sõites auto kastis
poja sülle võttis ta.
Viimast kord ehk võtad teda,
tahtsin talle ütelda.
Hea, et ütlemata jätsin,
viimne kord ka oli see.
Mälestuse raskemaks
ma oleks teinud temale.
Sellel päeval sunni korral
ära lahutati meid.
Poeg ei näinud enam isa,
teadmata jäi minulgi.
Aasta pärast õnnetu surm
võttis poja omale.
Hiljem võttis minult ema,
sõjatuli majad ka.
Kõik lahkund minust –
isa, ema, õde, vend, mees,
ainus laps.
Ei mul kedagi siin oma,
kes mind vahel rõõmustaks.
Klikka fotol ja uuri lähemalt.
