Urve lugu:
Mind küüditati 25. märts 1949. a. Tormast, Vaiatu külast koos ema ja vennaga. Isa oli arreteeritud 1945. a. poliitilistel põhjustel. Ta kandis temale määratud karistuse 8 aastat Komis vangilaagris ära, kuid meie juurde ta ei jõudnud. Isa suri 1952. aastal.
Sellest ajast on mul alles kaks asja:
1. Kuldkäekell, mille isa kinkis emale enne nende abiellumist 1936. a. See oli lõngakera sees kaasas Siberis. Kui tagasi tulime, siis ema andis kella minule, kell töötas palju aastaid. Olen 80 aastane ja hoian seda kella kui kallist mälestust oma armsatest vanematest.
2. Isa ja ema pulmakutse, mis oli kaasas ka Siberis.
Klikka fotodel ja uuri neid lähemalt.
