
Kiiu külas Kuusalu vallas asus sõja järel Saksa sõjavangide laager, kus vangide ülesandeks oli ehitada Tallinn-Narva uut maanteed. Vangide kolonni igapäevane teekond ehitusplatsile viis mööda Rünka talust, kus neid teepervel ootas perenaine Hilda Pael koos toiduga – leib, soolapekk, juur- ja puuvili. Valvurid said talust omakorda tubakat, mistõttu vaatasid nood vangidele elupäästva toidu jagamisele läbi sõrmede. Tänutäheks Hilda heatahtlikkusele tõid ühel möödamarsil vangid Hildale kingituseks selle puna-valge karbi. 25. märtsil 1949 võttis Hilda karbi kaasa, kui teda ja ta perekonda küüditati elama Krasnojarski Krai, Minussinski rajooni, Jenisseiski lambakasvatus-sovhoosi barakki. See vastu tahtmist rännak Rünka talust tuhandete kilomeetrite kaugusele kestis kaheksa ja pool aastat, karp hoidis niikaua endas perekonna dokumente ja fotosid.